Iga närvivõrgu väljund on reaalarv : y r , r = 1,K, m . Kujutuste (2.3) jaoks kõik kolm definitsiooni 4 tingimust on täidetud. Järelikult vastavalt definitsioonile 4 kõikide närvivõrgu funktsioonide (2.4) hulk (erinevate võrgu parameetrite puhul) moodustab pidevate funktsioonide algebra kompaktsest hulgast K n ruumi . Tähistame seda hulka A-ga. Kui närvivõrgu kaalukoefitsiendid ei ole nulliga võrdsed, siis võrrandist (2.4) on näha, et iga kahe erinevate sisendvektorite U1 ja U2 funktsiooni y r (U ) väärtused on erinevad: U 1 U 2 y r (U 1 ) y r (U 2 ) . Järelikult, vastavalt definitsioonile 6, funktsioonide algebra A eraldab punkte hulgal K. Iga sisendi U jaoks leiduvad sellised närvivõrgu parameetrid, et võrgu väljund on nullist erinev y r (U ) 0 . Selleks piisab valida väljundkihi neuroni nihe br 2 niisuguseks, et oleks täidetud järgmine tingimus: N
Iga närvivõrgu väljund on reaalarv : y r , r = 1,K, m . Kujutuste (2.3) jaoks kõik kolm definitsiooni 4 tingimust on täidetud. Järelikult vastavalt definitsioonile 4 kõikide närvivõrgu funktsioonide (2.4) hulk (erinevate võrgu parameetrite puhul) moodustab pidevate funktsioonide algebra kompaktsest hulgast K n ruumi . Tähistame seda hulka A-ga. Kui närvivõrgu kaalukoefitsiendid ei ole nulliga võrdsed, siis võrrandist (2.4) on näha, et iga kahe erinevate sisendvektorite U1 ja U2 funktsiooni y r (U ) väärtused on erinevad: U 1 U 2 y r (U 1 ) y r (U 2 ) . Järelikult, vastavalt definitsioonile 6, funktsioonide algebra A eraldab punkte hulgal K. Iga sisendi U jaoks leiduvad sellised närvivõrgu parameetrid, et võrgu väljund on nullist erinev y r (U ) 0 . Selleks piisab valida väljundkihi neuroni nihe br 2 niisuguseks, et oleks täidetud järgmine tingimus: N
annaabi.ee 
