Luuleanalüüs
Hando Runnel
Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti
kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud
veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema
paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma
kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse
lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks.
Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi
kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles
luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi.
Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on
annaabi.ee 
