summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam
reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri