Võrdeline- ja pöördvõrdeline seos, lineaarfunktisoon.
KUIDAS TEHA:
1) Koostame tabeli andes argumendile (x) vabalt võetud
väärtusi.
2) Joonestan kordinaatteljestiku ja märgin vastavad punktid.
4.4 VÕRRE.
Tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised, nimetatakse võrdeks.
=
a:b=c:d
A ja d on välisliikmed, b ja c on siseliikmed.
Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega.
8:4=4:2
SISELIIKMEID VÕIB VAHETADA.
=
=
VÄLISLIIKMEID VÕIB VAHETADA.
=
=
Mõlemal murrul võib omavahel vahetada lugejaid ja nimetajaid.
=
=
4.5 VÕRDKUJULINE VÕRRAND.
Võrdust, millel on võrde kuju, milles üks liige on tundmatu nimetatakse võrdekujuliseks
võrrandiks.
Võrdelise võrrandi lahendamisel kasutatakse võrde põhiomadust.
Võrde põhiomadus:
Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega.
Näide!
Lahendame võrrand 4 : 3x = 2 : 9
Võrde põhiomaduse järgi 49 = 6x