Rooma ehitusmälestised
Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku.
Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda,
et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse
Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162).
Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus
vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus
inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112).
Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt
arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, mis ehitati niivõrd
kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Suure hooga rajati
ka monumentaalseid kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu
annaabi.ee 
