Ioniseeriv kiirgus, el.osakesed, tuumafüüsika rakendused
selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad
organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim.
suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik
1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust
saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist
millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui
jagamatu tervik.Klassifitseeritakse:1)Leptonidneed on osakesed,mis ei osale tugevas vastastikmõjus.neil puudu sisemine
struktuur.2)HadronidNeed on osakesed ,mis osalevad tugevas vastastikmõjus