tekib suurettevõtteid, mis võivad omada struktuuriüksuseid erinevates geograafilistes paikkondades. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaade, kuidas kasutatakse nende vara. Siseauditi peamine tekkepõhjus ongi ettevõtete laienemine. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. 2010. aasta II poolel võeti vastu seadus, mis hakkas reguleerima siseauditit erasektoris. Arvati, et erasektoris siseauditi pole vaja, kuna erasektori tegevust kontrollib turg (nõudmise ja pakkumise vahekord). Näiteks kui mingi ettevõtte osutab kehva teenust või pakub kehva toodet, siis turg lihtsalt ei võta seda vastu. Kuna turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, siis see tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust enam ajalooliselt parandada.
Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris. Turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, mis tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik enam ajalooliselt midagi parandada, ei saa enam tagasiulatuvalt midagi teha.
annaabi.ee 
