Jupiter (referaat)
vastavad tema lootustele puhastest teravatest joontest, mida saaks siduda kindlate
elementidega, nagu süsinik või hapnik.
30 aastast hiljem pöördus saksa keemik Rubert Wildt viidetele toetudes Slipher'i
laiali määritud spektrijoonte juurde tagasi ja mõistis kohe, millega on tegemist.
Jupiterilt lähtunud spektrijooned olid eeldatust säbrulisemad, kuna need ei kuulunud
üksikutele elementidele: esindatud olid liitainete, eriti metaani ja ammooniumi
jooned. Mõlemad mainitud ained sisaldavadh suhteliselt palju vesinikku, mis on
kergeim ja universumis tähtede koostise tõttu kõige enam levinud element. See
avastus toetas palju varem pakutud teooriat, mis seletas Jupiteri väikest
ainetihedust: see planeet koosneb peamiselt gaasist, mitte kivimitest ja enamus
gaasist on vesinik.
Aga Wildt läks kaugemalegi ja näitas, et see gaasihiid on veel imelikum. Ta arvutas,
et Jupiteri tuumas peaks tema kohal lasuva vesiniku raskus põhjustama sellist
annaabi.ee 
