Sõda ja Saaremaa
armee üksusi enam ei jäänud. Samal päeval oli Lihula, Kasari, Kullamaa ja Risti piirkonnas
veel umbes 2000 eestlast, kes olid tegutsenud kapten Julius Made ja kontradmiral Johan Pitka
juhtimisel ning lootsid mingit vastupanu osutada (BA MA, RH 24-54/160). Suurem osa
nendest evakueerus Muhumaale ja nimetati rügemendiks ,,Saaremaa" (ka võitlusgrupp Made
või rügement ,,Made"), mis koosnes kahest pataljonist. Rügemendiülem oli Julius Made, I
pataljoni ülem Enn Sirvet ja II pataljoni ülem Eugen Sutt. Esialgsest plaanist tagasi vallutada
Virtsu-Lihula piirkond ja seal sillapea moodustada loobuti raskerelvade puudumise tõttu
(Eesti Diviisi struktuur 1998, 18). 30. septembril 1944 pandi mehed Kuressaares laevale ,,RO-
1" kui 1500 ,,eesti mahajäänut" (estn. Versprengte) ja saadeti Danzigi (BA MA, RM 45-I/246;
BA MA, RM 45-I/247). Väiksem osa oli neist ,,pitkapoistena" Mandri-Eestisse jäänud.
Septembri alguseks oli saarte kaitse pandud 9
annaabi.ee 
