mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest 124 aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis sai noortest edasi? 2) Kas Maali ja Kusta abiellusid kunagi? 3) Mis sai Marist? 5
Tiivad asetsevad teineteisega peegelpildis, mis tähendab "Ya Hazrati Inayat", mis tähendab ,,O" (kutse, appihüüd) ja hazrati tähendab ,,kohalolekut, austusavalduslik tiitel (majesteetlik)". Huvitav on veel märkida, et sõna 'Inayat tähendab ,,valvavat, säilitamise eest hoolitsevat, hoolivat, kingitust). Südame tähendus ,,qaddasa Allahu sirrahu", mida traditsiooniliselt kasutatakse ka siis kui mainitakse surnud Sufi pühakut. Sõna qaddas tähendab pühitsema, ülistama, austama. Sõna sirr tähendab saladust, müstikat, midagi varjatud, salajast mõtet. Tughra kuju sümboliseerib seda, et süda ihaleb taevast. Poolkuu südames viitab reageerimisvõimele ja südame potentsiaalile. Poolkuu tähendab operatiivsust, päikesevalgusega poolkuu areneb täiskuuks. Viisnurk tähendab Jumalikku valgust. Süda, mis on Jumaliku valguse saanud, vabaneb ja siis tekivad tiivad. Sufidel on ka varjatud sümboolika, mida nad kasutavad luuletustes.
uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu- mine tähendab vihma lakkamist; teda on ka vihmakassiks kutsutud. Varblane laulab: Siit särat, särat siit Särat, särat üle aia Jüri, Mari odraaeda Siit-sirr! (rahvaluule) q Varblane J. Oro Varblane, pisike linnuke, õue peal nokitseb kaeru. Näkitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa seal liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops! aiateiba. ,,Pühi suu puhtaks, va' kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" q Varblase pesa Leida Tigane Varblased tahtsid endile pesa ehitada
"Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr!" jne. See laul on loodud virtuoosliku meisterlikkusega. Selle väljendusvahendid on kuidagi tuttavad ja ürgselt lihtsad, rahvalaululikud. See laul sai suure menu osaliseks. Samal aastal sündis Mart ja Liisi Saarel poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna
luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige meelsamini rahvaluulet, meloodiateks rahvaviise. 1927. a. kirjutas Saar segakoorilaulu "Lindude laul", mille tekst (autor J. Oro) koosneb ainult järeleaimatud linnuhäälitsustest: "Liiri, lõõri, sirts, sirts, sirr!" jne. See laul on loodud virtuoosliku meisterlikkusega. Selle väljendusvahendid on kuidagi tuttavad ja ürgselt lihtsad, rahvalaululikud. See laul sai suure menu osaliseks. 1927. aastal sündis Mart ja Liisi Saarel poeg Ülo. 1928. aastal otsustas helilooja abikaasa siirduda Ameerikasse, et oma perekonna tulevik majanduslikult kindlamale alusele rajada. Ta leidis endale seal tööd meditsiiniõena. Ta palus mehel koos lastega enda juurde Ameerikasse tulla, aga Mart Saar ei tahtnud minna