Milles peitub „Rehepappi” edu?
Võtame nüüd hetkeks aja maha ja
mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen
kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu selleks Imbi ja Ärni,
kes ainult võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes
täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest
tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat ja
sirgeselgset Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-
Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega
olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-
Sander. Kui te tõesti mõnd romaani tegelasega sarnast kuju oma ringkonnast ei suuda
meelde tuletada, siis lööge lahti värske ajaleht ning küll juba mõni tont, Kiil, koll, Kaljurand