Vanaaja eeposed
on daktüliline heksameeter.
Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et
mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja
valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks,
nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav
ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei
ole veel täielikult välja kujunenud.
"Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga
Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis
räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise
valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad
polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.
Gilgameši eepos leiti 12.
savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal
avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr
valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on
annaabi.ee 
