Sinivetikad
Selle
asemel moodustab kolooniaid, mille keskel on niidid nii tihedalt koos, et seal on võimalik
tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks.
24. Lisaks euplanktilistele liikidele esineb mere litoraalis palju pseudoplanktilisi liike, mis
satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt.
25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees.
26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100.
Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu
fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on
mõjutatud Võrtsjärve poolt.
27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab
ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees,
kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma
annaabi.ee 
