Karusloomakasvatus
riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta
allikaks.
Ka oli tänu odavamatele söötadele ja madalamatele palkadele naha omahind, millest umbes
pool moodustas söötade maksumuse, tunduvalt madalam kui teistes riikides.
Nõukogude võimu aastail saavutas karusloomakasvatus Eestis märkimisväärse taseme,
toimus ka intensiivne laiendamine. Majandite karusnahkade realiseerimine oli 1990. aastal
järgmine:
hõberebasenahad 38 102 nahka;
sinirebasenahad 76 405 nahka;
naaritsanahad 187 921 nahka.
Antud hetkel on karusloomakasvatus Eestis praktiliselt lõppemas, sest enamus farme on
pankrotistunud. Põhjusteks on:
maailmaturu konkurentsis allajäämine;
söötmise halvenemine;
finantsajendite vähesus ja puudumine.
Kujunenud olukord omakorda soodustab vahendite otsimist ellujäämiseks ja
koostöövõimalust Skandinaaviamaadega.
Karusloomakasvatusel on Eestis tulevik olemas, kui järgitakse karusnaha kvaliteedi
annaabi.ee 
