km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse.
Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast. Sinirebane (Alpoex lagopus) on polaarrebase järglane, kelle nahk on pikaajalise aretuse tulemusena kujunenud hinnaliseks väärisnahaks. Sinirebase nahka kasutatakse ääristusena kapuutsidel ja talvejopedel, samuti valmistatakse neist mütse, kraesid jms. Viimasel ajal on sinirebase aretuse eesmärgiks olnud võimalikult suure karusnaha saamine. Tänapäeva reguleeritud söötmise ja suunatud aretuse tulemusena saadi Soomes rebasenaha pikkuseks kuni 1,4 meetrit
Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger. Põllumajanduse arengut pidurdavad loodusolud, eeskätt on vähe harimiseks sobivat maad (vaid 3% territooriumist). Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid
Selles alleeliseerias esineb järgmine dominantsuse rida: C > cch > ch > c Ristates musti küülikuid tsintsiljavärvi küülikutega domineerib must karvakatte värvus, tsintsilja- ja hermeliinküülikute ristamisel on aga domineerivaks tsintsiljavärvus. Polüalleelsus on põllumajandusloomadel üldtuntud. Tihti esineb alleeliseeriaid karvavärvust määravatel geenidel. Neid on enam uuritud karusloomadel (naarits, küülik, hõbe- ja sinirebane). Ka enamik biokeemilise geneetilise polümorfismi liike ja veregruppe on määratud alleeliseeriatega. Alleeliseeriate olemasolu avardab kombinatiivse muutlikkuse võimalusi. Dominantset tunnust määrav alleel seerias, mis tavaliselt esineb ulukeellasel («ulukalleel»), tähistatakse sageli «+» -märgiga, näit. a+, c+ jne. Sel juhul ei kasutata suuri tähti. Dominantne (normaalne) geen võidakse tähistada ka ainult plussmärgiga.
annaabi.ee 
