Marie Under- „Sinine puri“
vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest.
Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet
kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid.
Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui
kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske
õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled,
iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast
vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad
rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid
mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile
annaabi.ee 
