Sinililill Laulvalt liueldes Luuletus lendas Lendas, kus sinilill Õitseda mõtles Maandudes maale Jäi luuletus seisma Maandudes maale Ta otsustas mõelda Mõelda, mis lillekest Kevadel äratab Mõelda, kust kohast Ta aega küll tajub Mõtles ja mõtles Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad
Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki Pääsusilm · Pääsusilm (Primula farinosa) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud kogu Euroopas. · Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. · 5 liiki Näsiniin · Harilik näsiniin(Daphne mezereum) · Mitmeaastane · Looduslikult laiadel aladel
Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine
· Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks Arukask Arukask: lehed rombikujulised oksad rippuvad alla noored võrsed kühmuliste vahatäppidega kasvavad kuivadel maadel Rohurinde taimed · sinilill - sinilill on inimesepelglik, kuid inimeste poolt armastatud lill. · võsaülane -Võsaülasel on väga palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid · laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid sõnajalgu · Maikelluke-Maikelluke on kevadistest lilledest paljude inimeste lemmik. Imetajad · Metssiga-Karvkate on mustjaspruun · Karihiir-kaalub 3 grammi Linnud ·
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik.
tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid
Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7
"Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad, neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill. kaela ümber soojad sallid. Kased on kikkis ja kägugi kukub, Pääsusilmad. sinilill väike, miks sina veel tukud? Pääsusilmi tuhandeid Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba, õitseb niiskel aasal, käes on sul ammugi õitsemisluba. kes küll siia külvas neid? Kullerkupp. Tuul sai seemned kaasa, Kullerkupp, kullerkupp, niidu peale kandis, päiksekullaline nupp
KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl.
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad
väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit. Ürask · Mardikad. Laanesipelgad · Sipelgaliik, kes ehitab kuhilaspesi · Tingimused koosluse püsima jäämiseks. Muld peab säilima viljakas ja niiske.
,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, Kleiti rohelist kes kannab, alt päevauudiseid kuuled. väikest mütsi taevakarva?
· salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja
kuid jäävad neist tunduvalt madalamaks. Puhmarindesse kuuluvad näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Rohurindes kasvavad näiteks: sinilill, jänesekapsas, maikelluke, Maikelluke ussilakk. Vahel vaadeldakse puhma-ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama Sinilill kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao
segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, laanelill, leseleht, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg.
Mõlemad on levinud enamasti Lõuna- Eestis. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurindes kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik mailane, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Jänesekapsas Leseleht Jänesesalat Laanelill Ussilakk Metsakäharik Laanik Harilik raunik Palusammal Salumetsad On kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis u
ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. Viivi Luik ●Sündis aastal 1946 Viljandimaal. ●Töötas masinakirjutaja, arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967. ●Viivi Luik on ka viljakas lastekirjanik ning luuletõlkija. Viivi Luige luule ● "Ole kus oled„ ● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab, väikest mütsi taevakarva? Mütsil helekollast pannalt? Sinilill, ma arvan. Juhan Smuul ● Sündis Muhu saarel aastal1922. ● Juhan Smuul sai kuulsaks just oma kodumurdes kirjutatud Lugude ja luulega. ● Sõja-aastatel sai Juhan Smuulist kirjanik. 1940.–1950. kirjutatud teostes kasutas ta sotsialistlikule realismile iseloomulikke väljendusvahendeid ja
1. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. 2. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, näiteks harilik sarapuu, mage sõstar ja harilik kuslapuu. 3. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp
2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas
2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7
Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad
Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
..……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik.
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk bir
II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad
Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel
· Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad
1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal Selgroogsed imetajad Orav Pruunkaru Hunt Valgejänes Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind Metsis Putukad Üraskid Laanesipelgas Looduskaitse Piiratud looduskasutusega kaitseala Tegemist on kaitse all oleva kooslusega kuna seal on Metsise püsielupaik Toiduvõtrgustik Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/221/8.%20Laanemetsad,%20salu
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate
jänesekapsas, leseleht, kippjalg, lamba-aruhein, pohl, mustikas. 3) Laanemets muldadeks on moreen- ja gleimullad (viljakad, lubjavaesed, liivased ja savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad,
V JÄRK Kes on pild il? Kes ta o n? Kullerkupp Võsaülane sinilill KAKS MÜRGIST TAIME? Ke s on pil dil ? Ke s ta on ? Neli Kes l oom on p ildil? a ke s el ava dm etsa s KARU
suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ; MTÜ Viraaž ; Sinilill; SA Kammersaal; Käbi 4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus?? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3)
maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee.
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike.
mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad,nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. 2. Loomad Laanemetsa putukatest on suurem osa seotud kuuse ja teiste puuliikidega.Näiteks kuuse koore all elavatest putukatest on üks tavalisemaid putukaid ürask(mardikas).Laanemetsas elab ka siuke loom nagu orav.Orav
lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, hikkoripuu, tamm, Euraasia keskosas vaskuss, preeriakudres habehein, preeriaroh sibultaimed,
-Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega. -Tuulega: viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill). -Veega: õhuruumid viljades, limased seemnekestad (vesiroos). -Loomadega: haakuvad, eredavärvilised, tugevakestalised seemned, tõitainerohked, õlirikkad lisemed (sinilill). -Ise levitamine: paiskviljad (kannike). -Inimesed levitvad: kultuurtaimed (tomat). -Vilju ja seemneid kasutatakse toiduks, maiustuste valmistamiseks, toodetakse veini, mahla ja toiduõli.
parasvöötme seedermänd, koprad, saarmad, maavarade välja põhjaosas samblad, grislid, tihane, vint kaevamine samblikud 4. Lehtmetsavöönd põhjapoolkeral, T -5(+5) 1000mm pruunmullad Sinilill, Metskass, metssiga, Tihe elanikkond, Põhja-Ameerikas ja S 15(+25) võsaülane, kask, punahirv, metsnugis tegeldakse Euroopas haab karjakasvatuse, parasvöötme maaviljeluse
Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba jaharilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda
Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega. Taob müdinaga taevaviha härg. Ja tiigi võõras viludus ei ole muud kui turbasaare, Ei puhke tema järel valgushääl! lahke vari, Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. mis sunnib viibima, triivima, ujuma , Siin haua varju pugend sinilill. Metsamaasikatest helmed ümber päevitunud Kuldnoka laul on seitsme luku taga. kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill, Mu lapsepõlve suved on piirat päikese rõngaga . mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest:
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST,
niiskemad osad metskass, naarits jalakas, kastan, kanarbik, kaevandamine metsade maharaiumine, sinilill liigasustus Rohtla Parasvööde Põhja- ja Lõuna Mustmullad Piison, koiott, tuhkur, Hõbevaher, hikkoripuu, Põllumajandus, maavarade Tuule- ja vee erosioon, Ameerika, ning suurtrapp, rohtlahaukur, tamm, habehein, kaevandamine tolmutormid, uhtorgude
annaabi.ee 
