Tähtede vanuriiga
üldrelatiivsusteooria järgi vajub täht kokku peaaegu punktis, singulaarsuseks. Varisemine
kestab ainult sekundi murdosa.
Tihedate täherühmade või galaktikate keskkohas võivad tekkida ülimassiivsed mustad
augud, kui tähtede kokkupõrked ja kogunev gaas moodustavad küllalt tiheda ja massiivse
keha. Niisugune hiidauk võib jätkuvalt kasvada, neelates endasse üha uusi tähti ja tolmu.
Kogu aine sööstab augu keskel paiknevasse punktikujulisse singulaarsusse.
Universumi algplahvatusel võis kohalikes tihedustes tekkida musti miniauke, mis on massilt
maapealsete mägede, kogult aga elementaarosakeste suurused. Miniauke võib tekkida
tänapäevalgi, näiteks neutrontähtede sisemuses.
Tähtedele iseloomulike massidega mustade aukude eksisteerimine on peaaegu kindel,
seevastu teiste suurustega aukude olemasolu on esialgu ainult mõttelend.
Mustad augud on objektid, mille olemasolu Universumis on teoreetiliselt võimalik tuletada