"sindlinael" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

458 tean, et ma seda taskusse ei pannud, ja sellest näeb, et ma jätsin testamendi sinna ja võtsin lusika ja ...» «Oh helde taevas küll! Jäta mu hing rahule! Tehke, et kaote kõik! Ja et mu ligi ei tule, enne kui ma oma meelerahu tagasi saan.» Oleks ta seda sosinal öelnud, ma oleksin seda siiski kuulnud; poleks teda lõpuni rääkida lasknudki, oleksin sõnakuulelikult kadunud, isegi kui mul enam hinge sees poleks olnud. Kui me läbi elutoa läksime, võttis vana-isand oma kübara; sindlinael kukkus põrandale; ta võttis selle põrandalt, pani sõnalausumata kaminasimsile ja läks välja. Tom nägi seda, talle tuli lusikas meelde ja ta ütles: «Noh, temaga ei maksa asju saata, teda ei või uskuda. Aga ta tegi meile siiski head, ilma et tal sellest aimugi oleks olnud, seepärast läheme ja teeme talle ka head tema teadmata: topime rottide augud kinni.» Auke oli keldris igavene hulk; nende kinnitoppimine võttis meil terve tunni aega, aga me tegime igapidi hea ja tubli töö