Süntesaator
1970-ndate alguses ilmusid turule esimesed mikroprotsessorid, mis olid kallid ja
keerulised kasutada.
1976 ilmusid esimesed tõelised polüfoonilised süntesaatorid nagu Moogi "Polymoog",
"Yamaha CS-80" ja " Oberheim Four-Voice". See oli suur samm edasi, kuna varased
analoogsüntesaatorid olid eranditult monofoonilised, tekitades korraga vaid ühe heli.
Sellised mudelid nagu "Moog Sonic Six", "ARP Odyssey" ja "EML 101" olid
võimelised tootma korraga kahte erineva helikõrgusega heli. Paljude simultaansete
helidega akordilist või polüfoonilist muusikat sai mängida ainult elektriorelitega.
Populaarsete elektrooniliste klahvpillide nagu "ARP Omni", Moogi "Polymoog" ja
"Opus 3" puhul on kombineeritud oreli lülitussüsteem süntesaatori
protsessoriga.Need varased instrumendid olid väga keerulised, rasked ja kallid.
Teine omadus, mida sellel ajal kasutama hakati, oli heeblite asendite salvestamine
digitaalsesse mällu, mis võimaldas tämbrite kiiret vahetamist.
annaabi.ee 
