Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha j...
Sel päeval lauldakse kol nidre palvet, milles palutakse andestust. 4 1.4 Lehtmajadepüha Lehtmajadepüha (Sukkot) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates elasid ajutiselt lehtonnides. Sellel pühal ehitavad perekonnad rohelise onnikese ja söövad seal seitse päeva. Lehtmajade püha märgib ka viljakoristusaja lõppu. 1.5 Toorarõõmupüha Toorarõõmupüha (Simhat-tora) märgib ära, et Toora lugemises on saanud täis üks aastaring. Laulu ja tantsu saatel kantakse Toorat pidulikus rongkäigus mööda sünagoogi ringi. 1.6 Templipühitsemispüha Templipühitsemispüha (Hanukka) ajal süüdatakse kaheksaharulises küünlajalas küünlad: üks küünal põleb ühe päeva, teine teisel päeval ja nõnda edasi. See tähistab juutide usu säilimist katsumuste läbi. Seetõttu, et 2. sajandil eKr võitis iisraellane Juudas Makkabi kreeka türanni, kes
Juuutide elu ei olnud alati nii lihtne nagu tänapäeval. Palju raskem elu oli näiteks nõukogude liidu ajal. Õiguse asuda elama Eestisse said juudid 1865. aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede pool...
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala v...
NARVA EESTI GÜMAASIUM Essee ,,Juudi tänapäeva elu" Õpetaja: Villu Jürjo Õpilane: Silver Peusa NARVA 2009 Juut tänapäeval Judaism e. Juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Mis on loodud Vana Testamendi põhjal. Judaism on tähtsaim religioon Iisraelis. Juutide usu rajajaks peetakse Moosest ning juudi usk eeldab seda, et inimene peab kinni kümnest käsust. Üldjuhul peetakse juudiks inimest, kelle ema on juut või kes on kasvatatud või elab juutide kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud p...
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud ju...
annaabi.ee 
