Norra
Keskmine kõrgus
merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).
Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi-
ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on
tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast,
Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast
hõlmav Finnmarksvidda.
Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160
m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia
orogeneesi jätkuna tekkisid mäed.
Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid
nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid
laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest
annaabi.ee 
