Jõesilm
on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega
imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed
on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head
ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri
pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi.
Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on
Narva jõgi.
Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema
merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise
ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta
niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel 1/6, emastel koguni 1/4 võrra. Ainus
pulmareis jääb ühtlasi ka viimaseks nende elus. Silmud liiguvad üksnes pimeduse
annaabi.ee 
