Esitlus kirjanik Arved Viirlaidist ja tema loomingust.
Ja ometi
oled sa väikesem
kui üksik liivatera
suures, vaikivas kõrves.
"Üks suveõhtune naeratus"
(1949)
ÕNN
Kas su raiun mustast rauast,
valan vasest punasest?
Kas sind otsin värskest hauast,
püüan päevast tunasest?
Tean: sind pole kuskilt leida,
ehkki käin su järele.
Ei sa ennast öösse peida,
ei sa koidus värele.
Seal, kus uhab mure künnist
silmavete ujutus,
sured iseenda sünnist,
õnn, ja oled kujutlus.
"Hõllalaulud" (1967)
OOTAN
Unemajal pole katust,
unemerel kaldaid,
unemaa on rannata.
Siiski unemaale sõidan
vase värvi täku turjal,
raua karva ruuna turjal,
hõbe helki hobusel.
Õhtul une ootejaamas
ootan oma sõidu korda,
ootan une tinast traavleid.
"Käsikäes" (1978)
SUVEÖÖ KODUÕUEL
Taevakatusel tasa
krabistavad vallatud tähed,
kuu peseb kambri seinu.
Varjud kõnnivad käsikäes,
annaabi.ee 
