Kõige pikem neist lugudest, alustatud umbes 1930. aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit“), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele. • „Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks sai „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings“). Osa „Sõrmuste isanda“ tegelastest ja motiividest on ühised „Kääbikuga,“ samuti põhineb see suurel määral „Silmarillioni“ mütoloogial. Raamat jutustab imesõrmusest, mis peategelastel tuleb hävitada enne, kui see satub kurja võluri Sauroni kätte. Pärand Elu ja töö, lühike video Kasutatud allikad • http://en.wikipedia.org/wiki/The_Lord_of_the_Rings • http://en.wikipedia.org/wiki/20th_century_in_literature • http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?i tem_id=255&table=Persons • http://et.wikipedia.org/wiki/J._R._R._Tolkien#6._ L.C3.B5petuseks
nood saaksid areneda. Samuti ajendas teda soov luua mütoloogia Inglismaa jaoks. Ta oli sellele vihjanud juba tudengipäevil, kirjutades ,,Kalevala" kohta: ,,Sooviksin, et meil oleks sellest rohkem alles midagi samalaadset, mis oli kord osaks inglastest". Ja Tolkien tegi eeposega algust. Ta kirjutas odava klade kaanele jämeda sinise pliiatsiga: "Kadunud lugude raamat". Ning klades hakkas kuju võtma see, mida tänapäeval tuntakse ,,Silmarillioni" nime all. Peale sõjaväeteenistust naasis Tolkien Oxfordi, kus ta asus tööle abileksikograafina. Ta töötas grupi koosseisus, mis nägi päevast päeva vaeva, et kokku panna kõige laiahaardelisem sõnastik, mida inglise keeles iial koostatud. Kogu selle aja jätkas ta ,,Kadunud lugude" kirjutamist. Ühel õhtul luges ta ,,Gondolini langemise" ette Exeteri kolledzi esseeklubis. Tudengitest publik võttis selle vaimustusega vastu. 1921
annaabi.ee 
