Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala
valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta
kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri.
Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade",
antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse
aegadesse.
Uuendusena tõi ta luulesse peale impressionistliku stiili ka nõnda nimetatud
"silmaluule", ehk luule mis nägi välja kui graafiline pilt. Ridala rikastas ka eesti sõnavara
sõnadega: luide, ulgumeri, põgus ja nii edasi. need laenas ta murretest, soome keelest, kuid
vahel ka ise uusi sõnu tuletades.
Ridala teosed on: * "Villem Grünthali laulud" (1908)
* "Kauged rannad" (1914)
* "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915)
* "Merineitsit" (1918)
* "Saarnak" (1918)