· Eemaldada pinguti polt. · Asendada pinguti ja polt. · Kinnitada jõuga 38 Nm. · Paigaldada generaatoririhm, keerates pingutit nr. 19 lehtvõtmega päripäeva. 8 7. MOOTORI AJASTUSKETTIDE VAHETUS · Eemaldada mootor. · Paigaldada mootor rakisele. · Eemaldada klapikambrikaas. · Eemaldada mootoriõli. · Eemaldada mootori õlivann (Sele 1;2.). · Eemaldada esidiferentsiaal ja sillatala. · Eemaldada mootori otsakaas; eemaldada hooratas; eemaldada metalltihend ning kontrollida tihendi seisukorda. Vajadusel tihend vahetada. · Paigaldada rakis väntvõllile, eemaldada nukkvõllipolt, eemaldada hammasratas koos õlipumba ketiga (Vasakpoolne keere). · Lukustada ketipinguti rakisega, eemaldada. · Eemaldada ketitallad, eemaldada kett plokikaanelt. · Kõrgsurve kütusepumba hammasratta avamiseks kasuta väntvõlli lukustamiseks
Kaheposttõstuki juures peab tähele panema kuidas sõiduk paigaldada. Sõiduk tuleb alati sõita postidest võrdsele kaugusele suunaga esiots esimesena tõstuki vahele. Kunagi ei tohi tagurdada sõidukit 2 posttõstuki vahele. Tõstuki käppasid paigaldades tuleb need asetada auto all sellisesse kohta, kus on tehase poolt määratud sõiduki tõstmise koht. Üksikutel juhtudel võib asetada käpad ka mingisuguse muu tugeva sõiduki kandevkere (sillatala) alla. Tõstuki käppade kõrgust saab reguleerida keerates neid sisse/väljapoole. Üheposti tõstuk Üheposttõstukeid kasutatakse töökodades suhteliselt harva. Levinud on nad pigem keretöökodades, põllumajandustehnika juures (igal rattal oma tõstuk) ja autopesulates.Üheposttõstuki juures peab väga palju jälgima sõiduki tasakaalu. Kraanad, talid
õnnestunumat lahendust. Süüdlastena nähti eeskätt silla projekteerijaid. Olukorrast väljapääsuna vaadati üle varustuskanalid. Silla talasid hakati tootma Lätis asuvas tehases. Tootja andis ehitajatele lubaduse saata üheksa tala kuus. Uueks tööde lõpptähtajaks määrati 1981. aasta IV kvartal. Sellega olid ehituse suuremad varustusprobleemid lõppenud. Aeg-ajalt esines lühemaajalisi tööseisakuid, kuid see oli sedavõrd suure objekti puhul tavapärane. Viimane sillatala saadi paika 9. juulil 1981. Edasi oli vaja lõpetada silla kattekihtide panek, teostada kõnniteede- ja kaitsekonstruktsioonide montaaz, vedada vajalikud kaablid ning lõpetada soojatoru ehitus. Mida lähemale tähtajale, seda kiiremaks tööde tempo muutus. Novembris teatati ajalehes Edasi uue silla juures tehtavast tormilistest tööst nii sillal kui juurdesõiduteedel. Töötati seitse päeva nädalas.
Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6
juhtmed ja kõik teised juhtmed mis seal võivad olla lahti ühendada. Seejärel lasta sild lahti. Õõtshoovad tuleb silla küljest eemaldada poltide lahti keeramise teel. Kui õõtshoovad käes siis tuleb kummipuksid välja võtta, kõige parem on nad sealt välja pressida. Kui puksid käes siis pukside pesad puhastada mustusest ja sodist. Järgmisena võib puksid sisse asetada nõrkade vasara löökidega. Õõtshoovad järgmisena kinnitada sillatala külge. 15 Joonis nr.8 Metallkestaga kummipuks Joonis nr.9 Metallkestaga kummipuks 16 14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine Peaülekanne, diferentsiaal ja poolteljed kuluvad aeglaselt. Nende iga on ligikaudu võrdne käigukasti omaga
liiguta laagrit, kiigutades ülestõstetud tandemikorpust üles-alla. • Enne ja pärast kiigelaagri montaaži nõutakse tingimatta määrimist. See nõue kehtib ka höövli ületalvepidamisel. • Montaažieelsel puhastusel tuleb kontrollida, et puhastusaine ei rikuks tihendeid ega tungiks käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud
riputatakse juhtimiskabiin 4.. Väikese tõstejõuga ja lühikese sildeavaga kraana on tunduvalt lihtsam. Tavaliselt on see ühetalaline monorelss, mille alumisel vööl liigub telfer. Taolist kraanat juhitakse maast nupp-puldi abil. Viimasel ajal avaldub suund asendada kahetalalised kraanad ühetalalistega, mis valmistatakse sõrestikuna või keeviskarbina. Ühetalalised kraanad on 25...40% kergemad. Kraanadel tõstejõuga 10 t kasutatakse tõstemehhanismina elektritalisid, mis liiguvad sillatala alumise vöö külge riputatud monorelsil. Pukkkraana Katmata laoplatsidel on otstarbekas üles seada pukkkraanad, sest nad ei vaja erilisi kraana-aluseid estakaade ning platsi ettevalmistamine ei nõua suuri kulutusi. Pukk- kraana sild on kujundatud jalgadega pukina, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele. Mehhanismid sarnanevad sildkraana omadega. Tugedel on all rullid, mis veerevad rööbasteel. Vanker koos tõstemehhanismiga liigub talade ülemistel vöödel..
annaabi.ee 
