Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused
(termotöötlemisel,
keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi
kohta[W/m.K].
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel
mõõtmed
suurenevad, jahtumisel vähenevad).
·Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur a. Ruumpaisumistegur P = 3a. Metalli
soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, täpsete aparaatide
koostamisel, sillakonstruktsioonide ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm.
· Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse
suhe.
Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta [J/K].
Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis
kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on
dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K].