kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab kõrgsurvega õhku. Juht süsteem võtab suruõhku varustaja süsteemilt et abistada teisi rekka süsteeme ( käigukasti kangi kontroll, siduri pedaali õhu abistamnine jne ). Varustus Süsteem
Karburaatori mahu, mida mootor vajab, saab umbkaudselt arvutada järgmise valemiga: (CID x RPM x VE) / 3464. CID tähistab mootori töömahtu kuuptollides, RPM mootori maksimaalseid pöördeid ning VE on mahuline efektiivsus mille praegu võtame ta võrdseks 0,9-ga, vähem forsseeritud mootoritel on ta u. 0,8 ja võistlusmootoritel 0,95 või üle. Sisselaskekollektor Sisselaskekollektorit on vaja selleks, et karburaatoris valminud küttesegu võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Esiteks võib sellised
annaabi.ee 
