Neptuun
(ilmselt ammoniaagi, metaani ja vee segust) koosnevas sfääris, mille tulemusel
tekkib alalisvoolugeneraatoriefekt.
13
Rõngad
Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani
omade vastu need rõngad suuruse poolest ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on
need suuremad. Neptuuni rõngad võivad koosneda jäätunud osakestest, mis on
kaetud silikaatidega või süsinikust koosnevate ainetega, mis on tõenäoliselt
rõngaste punaka värvuse põhjustajaks. Kolm peamist rõngast on kitsas Adamsi
rõngas 63 000 km kaugusel Neptuuni keskmest, Le Verrier' rõngas 53 000 km
kaugusel ning laiem ja vähemmärgatav Galle rõngas 42 000 km kaugusel. Le
Verrier' rõngast väljapoole ulatuv väiksema heledusega 57 000 km kaugusel ja
Arago rõngaga piirnev pikendus on nimetatud Lasselliks
annaabi.ee 
