Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme. Celanese test: see test on võetud kui standartne surve test ja seda on detailselt kirjeldatud ASTM D3410-87 standardis. Testi põhimõte seisnes sellest et võetakse sirge proovidetail, mille otsetesse kinnitatakse labad. Seejärel asetatakse see koonilise kujuga silindri sisse, mis omakorda sobitatakse täpselt teise vormi sisse mille siseservad on samuti koonilised. Kogu seade paigaldatakse silidrilise kere sisse. Survejõudu rakendatakse koonilise silidrile mis omakorda surub proovidetaili. Mõõtmise käigus saadakse detaili survemoodul ja Poisson´i tegur. IITRI test: selle testimisviisi põhimõte on väga sarnane eelpool kirjeldatud viisiga. Seee testmisviis töötati välja esmakordselt Illinoisi Tehnoloogia Instituudis USAs. Selle testimisviisi ainuke märkimisväärne vahe eelmiesega võrreldes on see et seal ei kasutada
põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s.orbitaalide kattumise tagajärjel moodustub -side, mis hoiabki nt H2 molekuli koos. Elektrontihedus, mis vastab -sidemele, paikneb mõlema aatomituuma ümber (ja vahel) ning on sideme telje suhtes silidrilise sümmeetriaga. Orbitaalide külgepidi kattumine annab -sideme, kus orbitaalid kattuvad kahes kohas ülal- ja allpool sideme tasandit, p-orbitaalil on sideme tasandis sõlmpind. side on nõrgem kui side, kuna orbitaalide kattumine on siin väiksem. Üksikside - -side; kaksikside 1 -side ja 1 -side jne. Hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine sideme moodustamisel, molekulis moodustavaad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid