ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus
allumatult, organism ei saa sundida südamel seisma jääda. Töötab isegi siis edasi, kui side on katkenud kesknärvisüsteemiga. 58. Südame töö automaatsuse tagab sinuatriaalsõlm, kui see peaks lakkama töötamast võtab töö üle atrioventrikulaarsõlm, kuid siis lööb süda aeglasemini. 59. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: elastsus ja kontraktsioonivõime. 60. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: Platoo on mõlemale iseloomulik, mõlemal võib AP tekkida spontaalselt. 61. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. 62. Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanilt, siis veel vaadelda südameklappide ehitust ja mõõta südamelihaste paksust, samas jõuab ka südamerikete jälile, mis ei ole veel avaldunud. 63. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk
annaabi.ee 
