HEITI TALVIK
itta". Sarnaselt pealkirjastatud värssmontaazi autor Juhan Sütiste avaldas 1940.
aastal "Varamus" artikli "Meie uusromantika pärapoeesia", milles andis Talviku luulele
järsult eitava hinnangu. Isegi "Kohtupäevas" ei leidu tema arvates midagi arvestamist
väärivat. Sütiste sonade järgi on kogu poeedi looming "...lootusetu pessimismi ja
viirastuslike elamuste luukamber..." Poleemilises tuhinas tehtud väärotsustus jäi
pikaks ajaks külgekleebitud sildina Talviku loomingule.
Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse
luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa
prohvetlik nägemus eelseisvast:
Varsti, varsti enam keegi
õrna roosipuud ei hari.
Üle lossi, üle seegi
langeb surma tuhkjas vari.
/.../
Helin, hanguv kellamalmis,
enam Loojani ei lenda.
Tüki leiva pärast valmis
vend on müüma lihast venda.
Karl Ristikivi: "..
annaabi.ee 
