Rahvuslik ärkamine Eestis
Sinna
kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine.
Samas ei saadud kulutada palju, sest volikogu liikmed pidid ise kõige eest maksma. Eestlased õppisid
valima endale esindajaid, koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii saadi kogemused, mis tulid hiljem
kasuks riigi juhitmisel.
Rahvahariduse edenemine
Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust.
See laiendas silamringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi
kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes
koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste
Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks.
Johann Voldemar Jannsen
Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu
annaabi.ee 
