M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
neegri-g poiss; noorhärrasid ja preilnasid vahtis igast aiast. Niipea kui rahvakari lähenes,
taganesid kõik ja kadusid kaugemale. Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani
hirmunult.
Sherburni lattaia ees trügiti nii tihedasse mütsakusse kui vähegi saadi; kära oli nii suur, et
oma häält ei kuuldud. Oli väike paarikümne küünrane hoov. Keegi hõikas:
355
«Aed maha! aed maha!» Siis kuuldus raginat, rebimist, sikutamist, purustamist -- ja aed
oligi maas. Rahvasumma esimesed read veeresid õue nagu lained.
Just siis astus Sherburn oma väikese majaesise veranda katusele, kaheraudne püss käes; ta
seisis täitsa rahulikult ja vabalt, sõnagi lausumata. Kära vaikis ja inimestelaine taganes.
Sherburn ei öelnud ikka sõnagi, ainult seisis ja vaatas alla. Vaikus oli hirmsasti rusuv ja
ebamugav. Sherburni pilk libises pikkamisi üle rahvahulga; kui pilk peatus, katsus rahvas iga