Viikingid
raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid
lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.
2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis
töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud
kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning
siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked
lõppesid ning tekkis feodaalkord.
3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse,
Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele.
Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse.
4.
Kui barbarid 350.-550