Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on see rakk aga niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud toimetustest- talitlustest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutnmine on haruldane. Kui aga see siiskijnhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja 5 Risk Ishikawa Riskimaatriks Kasutatud kirjandus 1. http://www.radoonitorjekeskus.ee/?id=10933 2. http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl14.htm 3. http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/riskide- hindamine 4. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/radoon/radoon-
Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt loodud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja-DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on see rakk aga niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud toimetustest-talitlustest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutnmine on haruldane. Kui aga see siiskijnhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja. 7 KOKKUVÕTLIKULT Radioaktiivsus Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas liiga palju või liiga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb, kui see tuum kiirgab. Kiirgus Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik
annaabi.ee 
