..633 V) ning võrgusagedustele 47...63 Hz. Paljudes toitevõrkudes need suurused muutuvad, näiteks pikkade toiteliinide lõpus, kui võimsad tarbijad asuvad liinide alguses. Kohalike toitevõrkudega tööstusel on aga elektrienergia 59 parameetrite muutmise ja juhtimise võimalus kasin, kuid maailma konkreetse piirkonna elektrisüsteemide parameetrid peaksid olema samad. Mõnikord on toitevõrkude pinged püsi- või siirdetalitluse puhul ebasümmeetrilised. Igasugune anormaalne talitlus põhjustab tõenäoliselt elektrivõrgu rikke ja seetõttu tuleb selliseid talitlusi vältida. Vahelduvvooluvõrgu sisendpinged, voolud, sagedused ja faaside arvud määravad kogu toitesüsteemi kvaliteedi. Kvaliteedinäitajate gruppi kuuluvad ka püsi-ja dünaamiline stabiilsus, pinge ning voolu võimalik mittesiinuselisus ja dünaamiliste häiringute kestus ning korduvus.
vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed. Asünkroonmootori reversseerimiseks tuleb muuta tema pöörleva magnetvälja pöörlemissuunda, milleks tuleb muuta faasijärjestust tema staatorimähise klemmidel. Alalisvoolumootori reversseerimiseks tuleb muuta voolu suunda kas tema ankru- mähises või ergutusmähises. Tavaliselt muudetakse ankruvoolu suunda, sest ankru- mähise väiksem induktiivsus kindlustab siirdetalitluse lühema kestvuse ja väldib ohtliku kommutatsioonilise ülepinge teket. Ankruvoolu suuna muutmiseks muudetakse polaarsust ankru klemmidel. Mootorite reversseerimise tüüpsõlmede skeeme on kujutatud joonisel 1.1. Joonisel 1.1.a on kujutatud reversseeritava kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeemi jõuahelat. Mootori reversseerimine (pöörlemissuuna muutmine) toimub suunakontaktorite KM1 ja KM2 abil. Joonisel 1.1.b on kujutatud