Elektriajamite elektroonsed susteemid
siinuselähedase kuju tagamiseks ja pingetippude piiramiseks.
Resonantsvaheldid. Kõigis ülalkirjeldatud skeemides töötavad elektronseadised
lülititalitluses, kus nõutakse kogu koormusvoolu sisse-või väljalülitamist iga lülituse puhul.
Eelneval juhul on lülitid tugevalt koormatud ja lülitamisel tekivad suured võimsuskaod, mis
kasvavad proportsionaalselt lülitussageduse kasvuga. Teiseks märkimisväärseks puuduseks on
siin suurte voolude ja pingete siirdeprotsessidest põhjustatud elektromagnetiline müra. Need
puudused süvenevad lülitussageduse kasvuga, mis võimaldab vähendada vaheldite mõõtmeid
ja massi ning suurendada erivõimsust.
Kõrgeid lülitussagedusi võib kasutada juhul, kui lülitusprotsess toimub hetkel, millal lüliti pinge
ja/või seda läbiv vool on lülitushetkel võrdne nulliga. Seadmete mõõtmete vähendamine on üks
edasiviivaid jõude kaasaegses jõuelektroonikas ning seetõttu sattusid suure tähelepanu alla
resonantsvaheldid