sobimatuks. peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib
väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. 7. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi –munarakke. Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Selle pärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused.
pärandata järglastele. 2) Miks ei ole geeniravi seni kuigi laialt levinud? Mõnel korral on geeniteraapiale hiljem järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. 3) Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? Molekulaargeneetilised ja muud meditsiinilised diagnoosid võimaldavad vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetilite defektide loodete abortimise ja siiratavate embrüote valiku teel. 4) Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? Molekulaargeneetilise diagnostikaks kasutatakse DNA-proove. 5) Mina oleks avaldumise poolt ja samas ka vastu. Poolt, kuna inimene saaks oma elu korraldada nii, et saks kõik elumõnud ära proovida ja kindlasti mõtleks ka laste tuleviku kindlustamisele. Vastu, kuna kõik ei ole nõus teadma oma elukohta ja
järglastele. Miks ei ole geenravi seni laialt levinud ? Geeniteraapia on väga kulukas protseduur, mille edu ei ole olnud kõige parem. Geeniteraapiale on mõnel korral järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel informatsioonil ? Need võimaldavad vähendada raskete ravimatute puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siiratavate embrüote valiku teel. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilisel diagnostikas ? Uuritava kromosoomi DNA denatureeritakse ning lisatakse märgistatud DNA-proovid, mille nukleotiidjärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Milles seisneb polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse ? Polümeraasne ahelraktsioon on DNA-lõigu paljundamine termotsükleris kuumaveeallikast
annaabi.ee 
