Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.
Kuigi esimeseiildiaulupeo kava oli pea tervenisti saksapd.rane (v5ib arvara, er viie aastatagant. Olude sunnil aga liikkus jdrgmine, II laulupidu mitu korda edasi
nendegi kahe soomeja kahe eestilaulu lebisurumineJannseniltv5itlemist n6udis), ja peeti lOpuks alles 10 aasrapirast, 1879. aastd Thrtus. Peo iild.iuht oli Kart
andis seeometi t6uke eestikooriloomingu siinniks - o m a laulupeo kordaminek August Hermann, Iauljaid kogunes 1070. Sel laulupeol liirusid ka mdngukoorid
innustas looma uusi o m a laule. 202liikmeliseks i.ihendorkestriks, seisistookord, nagu ka mirmel jiirg-
kelle eesotsas
Siiski ei tdrganud rahvuslik helikunst iileri