Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid
rahulolematu hinge ja püsimatu
vaimu. Kuid endiselt lapsekombel jäin ma ootama mängumaailma
imesid, mis seisneksid talveöödes, kus aiamaid ehivad härmas
roosinupud, ja suvepäevades, kus
veekogusid katab sillerdav jääklaas. Ainus, milleni ma tänaseks
jõudnud olen, on aga arusaam, et armastus on suur ja raske, tõelist
pühendumust ja
aega nõudev koostöö, mida siiski ilmestavad üksikud eredad hetked.
Roosa siidloor, mille olin seadnud oma silmadele Willa Catheri imesid
oodates, on viie
aastaga langenud. Suurest armastusest on saanud tugev harjumus
olla seotud, mida saadab aga endiselt lapsik unistus: ehk kunagi siiski...
Reaalsus, mis meid ümbritseb, on täis kurbust ja valu, täis raskeid
katsumusi ja paratamatuid ebaõnnestumisi. Selleks, et inimene
suudaks eksisteerida
pimedas tõelisuses, vajab ta sillerdavaid illusioone ja hellitavaid
unistusi