Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik)
Kõige parem on seda teha kui toode on veidi niiske nii muutub kangas vaevata sirgeks ja omandab kauni läike. Mehaanilisele koormusele (kulutamisele) ei pea siid vastu. Hoiduda tasuks ka kriimustamisest, hõõrumisest ja tugeva-toimelistest keemilistest ainetest. Siid ei talu ka kuuma temperatuuri ning ta pleegib väga intensiivse päikesevalguse käes. Niiskena ei tasuks siidist esemeid väänata, sest ei tohi unustada seda, et siidikiud on küll tugevad, aga äärmiselt peened SIID OTSE LOODUSE VARALAEKAST Siidi väga õhuke kiud saadakse siidiussidelt, mis kedratakse siidniidiks ja kootakse kangaks. Siidi pind on pehme ja sile ning tema koostis on sama mis inimese nahalgi. Ta laseb nahal hingata ja samas ravib õrna ja ärrituvat nahka. Töötlemata siid sisaldab veel veidi serisiini, mis mõjub parandavalt allergilisele nahale. Siid hellitab õrna nahka ja tema puudutus on värskendav. SIIDIMÜTSI SALADUS
Toote pinnal võivad lahtised kiud moodustada tupsusid aga õrnalt harjates muutub pind jälle korrektseks. Eriti esimestel kandmiskordadel tekib rohkem lahtisi kiude. Angooravilla ei kasutata puhtal kujul vaid segatakse lamba- ja alpakavillaga, polüamiidiga või polüakrüülnitriiliga, et anda materjalile pehmust ja kohevust. HOOLDAMINE on analoogne villaste esemete hooldamisega, kuid peaks olema veelgi õrnem ja hoolikam. Siid (lühend: SE) Siidikiud on nii niiskust imav kui ka õhku läbilaskev. Nahalt eralduv veeaur imatakse kiudu nii, et nahk jääb kuivaks. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siidist rõivad tunduvad suvel jahedad, kuid talvel soojendavad üllatavalt hästi. Kiu pinnale võib tekkida staatiline laeng, eriti kui niiskustase on madal. Higi põhjustab siidkanga nõrgenemise. Seetõttu muudavad siiditootjad tihti kanga
Miks? Puuvillakiud on niiskuse suurenedes tugevam, sest ... 8. Kas modaalkiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Modaalkiud on niiskuse suurenedes nõrgem, sest ... 9. Kas siidkiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Siidkiud on niiskuse suurenedes nõrgem, sest ... 10. Kas polüakrüülkiud niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Polüakrüülkiud on niiskuse suurenedes tugevam, sest ... 11. Kumb on pillingualtim, kas siidikiud või viskoosstaapelkiud? Miks? Viskoosstaapelkiud on pillingualtim, sest need kiud on lühemad. 12. Milline on sooja polüakrüüli ristlõikepinna kuju? Et polüakrüül oleks soe, peavad pinnas olema õhuavad, kus õhk saab liikuda. Samuti peab pind olema krobeline. 13. Kas puuvillakiud läigib rohkem või vähem kui viskooskiud? Miks? Viskooskiud on läikivam, sest kiu pind on siledam. 14. Milleks puuvillakiudu merseriseeritakse? Kuidas seda tehakse?
igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni. Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust. 4. Tulemused ja järeldused. Tulemused Asetasime villa ja siidikiud koos 5% naatriumhüdroksiidi ja asetasime katseklaasid keevasse vette kuni siidikiudude täieliku lahustumiseni. Seejärel jahutasime vee ning lisasime mõlemasse katseklaasi 2-3 tilka 10% äädikhappe- pliisoola lahust. Jälgisime värvuse muutumist ning märkasime et : Villa puhul oli algselt vedelik tume kollane. Ning peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist muutus vedelik pruuniks ning tekkis küllaldaselt pruuni sadet. Sadet tekkis väga palju
JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk. Inimkond on siidi kõrgelt väärtustanud juba tuhandeid aastaid. Siid on looduslik valk-kiud, mida saadakse siidiussilt ehk siidiliblika (Bombyx mori) tõugult, kes toitub mooruspuu lehtedest. Enne nukkumist koob röövik enda ümber kookonniidi, mis koosneb kahest väga peenikesest ja pikast (~3000 m) kiust, mis on omavahel kokku kleebitud. Neist kookonitest keritakse peale kuuma auruga töötlemist siidiniit. Siidikiud on nii niiskust imav kui ka õhku läbilaskev. Siidist rõivastel võib olla uskumatult soojendav efekt Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu
Aminohapped on amfoteersed. Ühinedes tekib beptiit-side. -COOH-i OHja amino H ühinevad veeks. Erinevus oleneb järjestusest ja hulgast. Inimene on kaotanud võime osasid aminohappeid sünteesida (asendamatuid 8). Need peame toidust saama. Osaliselt asendamatuid 3 ja asendatavaid 9. Struktuurid: 1. Primaarstruktuur a. Järjest koos 2. Sekundaarne struktuur a. Võib olla spiraalis või lainetades b. Aine vahel vesiniksidemed c. Siidikiud d. Ämlikuniit 3. Tertsiaalstruktuur a. Gloobuli kujul b. "Pusa" c. Ensüümid 4. Kvaternaarstruktuur a. Mitu polüpeptiiti koos b. Vere hemoglobiin Lagunedes lihtsamaks (denaturatsioon) ja kerib uuesti tagasi (renaturalisatsioon). Valkude ehitus: globulaarne või kiuline. Kindlustavad kasvu ja arengu. Valkude väärtus/kvaliteet sõltub seeditavusest ja aminohappelisest koostisest. Valguvaegus: · Kasvu seiskumine
teistest looduslikest kiududest selle poolest, et ta ei ole tekkinud aeglasel kasvamisel nagu tsellulooskiud või karvad. Enne nukkumist koob siidiuss (siidiliblika röövik- siidiuss- pressib selle siidinäärmetest kiiresti kõveneva valgulahusena välja) 24 tunni jooksul enda ümber 3000 4000m (mõningatel andmetel 500-1000m) pikkuse toorsiidist kookoni. Täpselt samal põhimõttel toodetakse ka tehis ja sünteeskiude. Nukud surmatakse ja toorsiid keritakse maha mahakerimismasinate abil. Siidikiud koosneb kahest peenest elementaarkiust, 70 80%), mida seob omavahel liimjas aine seritsiin (20 30%). Siidikiud on erinevalt kasvamisel tekkinud kiududest väga ühtlase läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu seritsiini kihiga. Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud).
annaabi.ee 
