Elektrilaengud ja elementaarosakesed
Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim
elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron).
Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes
kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng.
Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline
kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas
külge kergemaid kehi.
Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton-
NEG, Neutron-NEUTRAL.
Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et
elektronlaenguga kehad võivad nii tõmbuda kui tõukuda. Samamrgilised- tõukuvad, erimärgilised- tõmbuvad.
Iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli- materiaalne keskkond, milles toimub ühe laetud
annaabi.ee 
