KOOLI NIMI Nimi IX a klass SIID Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 SISUKORD Lk 2. Sissejuhatus. Lk 3. Omadused. Lk 4. Puhastamine, kasutamine. Lk 5. Ajalugu, tänapäev Lk 6. Kokkuvõtteks. Lk 7. Kasutatud materjalid. 2 SISSEJUHATUS Siid on ainuke looduslik kiud, mis esineb niidi kujul ja seda toodavad siidiussid. Enne kui tõuk siidiliblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest siidniidist. Referaadis tuleb juttu siidi omadustest ning kuna me teame, et siid on õrn materjal, siis teame ka, et ta vajab erilist hoolt ja sellest ma siin ka kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et t...
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuain...
LOODUSLIKUD MATERJALID Vill ⬜ Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine. ⬜ Villa all kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säs...
OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega. kiud. Kiu katksevenivus kuid lambavillast väiksem. ...
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri ta...
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat. Pesemisel ja triikimisel talub kõrgeid temperatuure. Talub keetmist. SÜNTEETILISED KIUDAI...
MATERJALID LENNUEHITUSES REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.................................................................................................
Polüamiidkiud-nailon Sissejuhatus Polüamiid ehk nailon on sünteetiline polümeer, mis on termoplastne, siidine materjal ja millel on küllaltki head omadused. Ajalooline taust ja areng(1) 28.Veebruar 1935 avastas Wallace H. Carothers polüamiidi 1940.aastal tulid USA-s müügile esimesed nailon sukad Ajalooline taust ja areng(2) Teise maailmasõja ajal hakati polüamiidi kasutama kui siidi aseainena ning see leidis kasutust sõjatööstuses ja igapäevaelus. Polüamiidkiud on sünteeskiudude hulgas toodangumahult teisel kohal Ajalooline taust ja areng(3) 2004.a toodeti maailmas 3,7 miljonit tonni polüamiidkiudu Suurimad tootjad: Hiina, USA, Brasiilia, India, Taiwan. Polüamiidi omadusi Kiudude omadusi mõjutab enim NH-rühmade vaheliste süsinikahelate pikkus. Süsinikahela pikenedes kiu sulamispunkt langeb, samuti vähenevad erimass ja niiskusimamisvõime. Veel mõjutab...
Pesuvahendid minu kodus Pesuvahendid Vahendi Vahendi Vahendi Positiivsed Negatiivsed kasutusala nimetus koostis omadused omadused Aknad: Ajax Floral 4% anioonseid ja Üle 90% Väga ohtlik Fiesta lõhna pindaktiivseid biolagunev.' silma aineid. Loob meeldiva sattumisel. lõhna ja puhta pinna. clin 4% mitteioonseid Lõhnab hästi Silmadele pindaktiivseid ohtlik ja tuleb aineid, lõhnaaineid. lastele kättesaama...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN....................................................
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda ...
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrun...
Nailon Nailon ehk polüamiid on sünteetiline polümeer ning üks levinumaid plastmasse. Nailoni leiutas 1935. aastal USA keemik Wallace Hume Carothers, kes oli sellega eksperimenteerimist alustanud juba 1920.aastal. Kuna seda hakati kasutama siidi odava aseainena, kasutati seda nii igapäevaelus kui ka sõjatööstuses. 1937.aastal valmisid sellest esimesed riideesemed. 1938.aastal hakati nailonit kasutama hambaharja valmistamisel ning 1940. aastal tulid USAs müüki esimesed nailonist valmistatud naiste sukkpüksid. Selle polümeeri valmistamise lähteaineks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Lisades kokku erinevaid lähteaineid polümeeri tootmiseks, saab erinevaid tüüpi nailoneid, millel kõigil on erinevad tugevused ja omadused. Polümeeri valmistamiseks ühendatakse väiksemad molekulid, et luua pikad, ahelataolised molekulid. Segu kuumutatakse kuni see muutub vedelaks, seejärel lastakse sel tahkuda. En...
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid ta...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt). Ärge kasut...
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi. Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks ...
Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metalli...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur k...
Tapeetimine ja nende omadused Koostas: Sergei Vorobjov 06.11.2012 Tapeetide valimisel peab arvestama sellega, et seinad peavad kokku sobima sisustus elementidega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suure...
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nag...
Polüamiid (PA) · Leiutati siidi asendamiseks II MS ajal. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer · Kasutati ka rehvide, telkide, nööride jm sõjavarustuse valmistamiseks · Suurimad tootjad Hiina, USA, Belgia, Brasiilia, India ja Taiwan · Kiu jämedus sõltub kasutusotstarbest. Kasutatakse niisuka- sokitööstuses kuid ka autotööstuses · Toodetakse enamasti filamentkiuna Omadused: · Hea hõõrdekindluse ja pingetaluvusega üsna elastne kiud · Ei ole aldis kahjurputukate kahjustustele, kuid niiskus võib tekitada hallitust · Väike soojapidavus ja niiskusimamisvõime · Elektriseeruvad kergesti · Päikesevalgust ei talu, tugevus väheneb ja kiud kolletub Milleks kasutatakse: · Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna · Toodetakse trikootooteid, kudumeid, pitsi, lausriiet · Kasutatakse töörõivaste materjalina, vaipades ja mööbliriides · Merenduses ja kalanduses (vastupidav mereveele) · Purj...
SISUKORD 1SISSEJUHATUS................................................................................................................................2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus.........................................
Värvid, lakid ja tapeedid Referaat Värvi sissejuhatuseks: Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise j...
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsus...
1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sa...
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes sea...
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Kordamisküsimused Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) Ofsettrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) • Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna. Ofsetmasinates kasutatakse harilikult lametrüki vorme, milledel trükkivad ja vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskih...
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2 Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis. Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka b...
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Valgamaa Kutseõppekeskus Maalri eriala Tapeedi liigid ja nende erinevused ja töötehnoloogiad Referaat Valga 2016 Tapeetide liigid: • pabertapeet • tekstiiltapeet • vinüültapeet • värvitav tapeet Spetsiaaltapeedi d: • metalltapeedid • looduslikud tapeedid • veluurtapeedid • disaintapeedid Pabertapeet Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (sageli ka sisse pressitud) muster. Kvaliteetsematel neist on kahekordne pealiskiht. Teadlik tarbija, kes pöörab erilist tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linase...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LII...
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
