M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tuli põles ühes väikeses onnis, kuhu alles hiljuti olid inimesed
kolinud; tahtsin teada, kes seal nüüd elavad. Hiilisin juurde ja piilusin läbi akna. Onnis oli
umbes neljakümne-aastane naine, ta kudus küünlavalgel; küünal oli värvimata laual. Ma ei
tundnud ta nägu; ta oli võõras, sest linnas ei lejdunud nägu, mida ma poleks tundnud. See oli
mulle õnneks, sest mul polnud süda rahul: hakkas hirm, et ma linna olin tulnud -- keegi
võis mu häälest ära tunda. Aga kui see naine sihukeses väikeses linnas oli paar päeva elanud,
siis võis ta mulle jutustada kõik, mis ma teada tahtsin. Koputasin seepärast uksel* ja
otsustasin mitte unustada, et olin tüdruk.
11. PEATÜKK
«Sisse!» ütles naine ja ma läksin sisse.
«Võta tool.»
Tegin seda. Naine uuris mind oma väikeste hiilgavate silmadega ja küsis:
«Mis su nimi on?»
«Sarah Williams.»
«Kus sa elad? Siin lähedal?»
«Ei, Hookerville'is, seitse miili siit! Käisin kogu tee jala ja olen väsinud.»
annaabi.ee 
