5 Võrgukiht on OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. See haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus. Marsruuterid töötavad selles võrgukihis edastades andmepakette soovitud sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli
Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht koosneb kahest alakihist: 1. Loogilise lüli juhtimiskiht (LLC - Logical link control), mis teostab veakontrolli ja parandust 2. Meediapöörduse juhtimiskiht (MAC -Media access control), mis tuvastab
PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemene. Esitluskiht (presentation l.) - Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega.
(data link layer) – jagab datagrammid ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, 31. Marsruutimine, marsruutimisstrateegiad. pakettideks. Muudab saabunud pakettid datagrammideks. mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim
PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l.) Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l
Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. 2 Esitluskiht (presentation l.) – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l
Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri. Oletame, et A teab B IP aadressi. Ruuteris R on kaks ARP tabelit (mõlemale IP-le üks.) Võrk-LAN. //// 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõpppunktiks B. // 2) A kasutab ARPi, et saada R-i MAC
aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel- kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri. Oletame, et A teab B IP aadressi. Ruuteris R on kaks ARP tabelit (mõlemale IP-le üks.) Võrk-LAN. //// 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõpppunktiks B. // 2) A kasutab
Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. 43. Ethernet Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide
Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi. 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõpppunktiks B. 2) A kasutab ARPi, et saada R-i MAC aadress. 3) A loob kanalikihi frame'i, kus sihtkohaks
Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R. Oletame, et A teab B IP aadressi. 1) A loob datagrammi, mille alguspunktiks on A ja lõppunktiks B. 2) A kasutab ARPi, et saada R-i MAC aadress.
Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. Kommuteerimisalgoritmid on küllaltki lihtsad ja tavaliselt samad kõikide marsruutimisprotokollide jaoks. Enamasti leiab üks arvuti, et tal on vaja saata pakett teisele arvutile. Sellisel juhul, saanud kuidagi teada marsruuteri aadressi, saadab arvuti paketi adresseerituna marsruuteri füüsilisele aadressile kuid samal ajal sihtarvuti loogilisele aadressile. Üle vaadanud paketi loogilise sihtaadressi, otsustab marsruuter, kas ta teab või ei tea, kuidas seda paketti edasi saata. Kui marsruuter ei tea järgmist sammu, siis pakett tavaliselt kustutatakse. Vastasel korral aga saadetakse pakett edasi, muutes sihtkoha füüsilist aadressi. Niisugune protsess toimub seni, kuni pakett jõuab lõplikku sihtkohta. IGP Interior Gateway Proto (kogu protokollide hulk)
ilmselt unikaalsed. Aadress 127.0.0.1 on nn. siseaadress, st. tähistab konkreetset arvu- tit ennast. Samuti on kokku lepitud terve rida privaataadresse, näiteks aadressid algustega 192.168., 10.0.0. jne. Privaataadresse kasutatakse ainult sisevõrkudes, mis pole otseselt välisele Internetile kättesaadavad. Kui infopakett liigub Internetis (võrkude võrk) ühest arvutist teise, liigub ta lähtearvuti alam- võrgust järgmisse alamvõrku, sellest omakorda järgmisse jne. kuni jõuab lõpuks sihtarvuti 50 OSI (Open Systems Interconnection) seitsmekihiline mudel valmis aastal 1984 ning on tänaseks maailma tun- tuim võrguarhitektuuri mudel. 51 Transmission Control Protocol / Internet Protocol 29 alamvõrku ja seal sihtarvutisse. Alamvõrkude vahel toimuva liikluse eest vastutavad mars- ruuterid. Iga arvuti peab teadma vähemalt ühe marsruuteri aadressi.
osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile, vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha ehk sort of nagu ümbrikud (digging dem postal refrences) Aadressid on liidesepunktides - võrgukihi aadress on IP aadress. Päised - Transpordikihi päis: Sihtkoha SAP, järjekorra nr Võrgukihi päis: Sihtarvuti aadress IP aadress et leida üles arvuti, SAP et teada kus pordis asub rakendus. Mis juhtub andmetega? Pannakse iga kihi poolt justkui ümbrikusse, ehk lisatakse iga kihi poolt oma päis juurde, mis sihtkohas kenasti maha kraabitakse (kapseldamine). Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema. Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga. 5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja, see tuleb romaan) http://i
Kui faili formaat on ühele osapoolele vastuvõetamatu, siis peab üks Füüsiline osapooltest selle muutma arusaadavaks (physical) vastuvõtjale. Protokolli andmeühikud: rakenduse andmed- >transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid
annaabi.ee 
