või teha igasugust muud ümbersuunamist. 6 1.4 Identiteedivargused IP identiteedi vargus on seotud jagatud teenusetõkestamise ründega (DDoS - Distributed Denial of Service attack). Lihtsamal juhul saab selleks ära kasutada arvutite ICMP (Internet Control Messaging Protocol) pakettidele vastamist. Kui koostada selline PING pakett, mis suunatakse kogu võrgule ja sihtaadressiks on määratud ründeobjekt, siis vastuseks saadab iga võrguarvuti teate sihtsüsteemi ja see koormatakse nii üle, et ta lakkab normaalselt funktsioneerimast. Tavalised DoS ründed on surmaping (ping of death) ja puhvriuputus (buffer overflow), mille puhul saadetakse rünnatavasse süsteemi suuremaid pakette kui süsteem suudab vastu võtta ja see lakkab toimimast. PING rünnakute kaitseks on tänapäeval enamasti vastav port serverites ja ka kliendiarvutites keelatud
Võimalikud töömoodused on järgmised: - ainult andmeedastus, - ainult tunnuse järgi otsing, - otsing ja edastus. Andmete liikumise suund määratakse andmete algusaadressidega, sest aadressidega on nii mäluosad kui ka välisseadmed üheselt määratud. Kontrolleri ülesandeks on peale andmeedastuse ka vajalike aadresside formeerimine. Andmeallika jooksvat aadressi nimetatakse allika-aadressiks, vastuvõtja vastavat aadressi aga sihtaadressiks. Seadme lihtsustatud struktuuriskeem on joonisel 2.39. See koosneb kõigepealt allika- ja sihtaadressi registritest, kuhu töötsükli alguses laaditakse algaadressid. Mõlema registri juurde kuuluvad loendurid, mille sisu tsükli alguses võetakse aadressiregistritest ja mis suurenevad iga sümboli edastamise järel ühe võrra. 108 Jooksev aadress moodustub alati loenduritel. Et seade töötab ühe aadressisiiniga, mille
annaabi.ee 
