VANA-ROOMA sõjavägi
Distsipliini säilitati range sisekorra ja jõhkrate karistustega. Üleastumisi karistati peksmise,
palga vähendamisega, erruminekul kätte saadava maalapi kitsendamisega, auastme
alandamisega, sõjaväest välja viskamisega, kõige rangemaid üleastumisi karistati surmaga.
Sõjaväel polnud piiranguid religiooni suhtes, iga mees võis kummardada millist jumalat
tahes. Mõnevõrra religioosselt aga suhtuti leegioni vimplisse ja kotkasse (aquila) ning tema
kandja positsioon (signifer) oli väga auväärne. Vabariigi ajal oli kotkas hõbedane, impeeriumi
ajal kuldne. Leegioni laagris oli eraldi kamber pühendatud kotka hoidmiseks ja kui kotkas
lahingus kadunuks jäi saadeti tihti ka leegion laiali.
Sõjavägi oli olnud ihaldusväärne elukutse vabariigi ja varajase impeeriumi aegu. Umbes
kolmanda või neljanda sajandi paiku aga oli sõjaväeteenistus muutunud ebapopulaarseks.
Sõjavägi muutus niivõrd põlastusväärseks, et mehed olid nõus oma käelt näppe maha
annaabi.ee 
