väljundpinge laiuse-impulsimodulaator, juhitava sagedusega impulsigeneraator, ajaintervalli taimer jms. Need on ette nähtud kiireks ja mahukaks infovahetuseks, kusjuures adresseeritava mälu maht on tavaliselt väiksem kui universaalprotsessoritel. Seepärast on signaaliprotsessoritel mitu sisend-väljundkanalit (mitu andme-aadressisiini), mida saab vajaduse järgi jaotada rühmadessse või eraldada. Töökiiruse suurendamiseks kasutatakse ka eraldi mälukontrollerit. Signaaliprotsessoreid valmistatakse nii 8-, 16- kui 32-bitistena. Joonisel 2.42 on firma Intel 16-bitise ja 12 MHz taktisagedusega signaaliprotsessori MCS-96 üldistatud plokkskeem. Protsessori sisseehitatud 10-bitine analoog-digitaalmuundur on ühendatud välise etalonpinge allikaga Ue ning analoogpinge 0 klemmiga (AnGnd). Mõõdetavad analoogpinged sisestatakse 8-juhilise värati 0 kaudu ning kommuteeritakse multipleksori MUX ja diskreetimislülituse (S/H - sample and hold) kaudu analoog-digitaalmuunduri
Selleks kasutatakse digitaalseid ühekristallilisi alamprotsessoreid. Nende ülesandeks on genereerida kolmnurkset kandevsignaali uc, võrrelda seda ühega kolmest seadesinaalist u* ja leida loogiline tulemus (joonis 3.9, a). Juhtlülitus avab vajalikud transistorid, kui u* > uc, ja sulgeb vastupidises olukorras. Tuntud on paljud tarkvaral põhinevad modulatsiooni meetodid, mis kasutavad piiramatut paindlikkust omavaid kiireid signaaliprotsessoreid. Signaaliprotsessorid ühildavad pulsilaiusmodulatsiooni ajaoptimaalse voolujuhtimisega. Peamiselt pakub see huvi suure võimsusega madalsageduslike vaheldite juhtimisel. Sageli asendatakse mõiste loomulik modulatsioon täiendava mõistega regulaarmodulatsioon, kus modulatsioonisignaalid on konstantsed ning nende sagedus moodustab neljandiku kandevsignaali sagedusest. Joonisel 3.38, a on näidatud modulatsiooniprotsess, mis võimaldab kasutada mikroprotsessortehnikat
annaabi.ee 
